Lastemassaaž


Puudutused on unikaalne suhtlusvahend vastsündinute ja täiskasvanute vahel. On tõestatud otsene seos väikelapse vaimse arengu ja selles eas saadud puudutuste hulga vahel. Laps ei ole siia maailma tulles täiskasvanu väike koopia. Kõik tema organid arenevad lakkamatult, nende ülesehitus ja funktsioneerimine muutuvad pidevalt. Esimeste elukuude jooksul jätkavad kõik elundkonnad (luustik, hingamiselundkond, veresoonkond, närvisüsteem, seedeelundkond) oma arengut. Vastsündinu peamised iseärasused: piiramatud võimalused omandada uusi kogemusi ning inimesele iseloomuliku käitumisviisi kujunemine. Organismi arengut suunavate mehhanismide aluseks on puudutused ja liikumisaktiivsus. Tunnetab ju laps ümbritsevat maailma liikumise kaudu. Mida rohkem liigutusi ta teeb, seda paremini areneb tema närvisüsteemi tähtsaim osa – ajukoor:
-täiustuvad motoorsed oskused
-kujuneb psüühika
-areneb tugi-liikumisaparaat (kasvavad luud, sidemed muutuvad elastsemaks ja liigesed liikuvamaks)
-paraneb ainevahetus

Massaaž ja füüsilised harjutused on laste füüsilise arengu optimeerimiseks hädavajalikud.

Lastemassaaž alates 3. elukuust kuni 12. aastani

Massaaž ja võimlemine kõige väiksematele: eakohase füüsilise arengu optimeerimine; lihastoonuse normaliseerimine; Eelkooliealistele ja koolilastele: seljalihaste tugevdamine, rühi korrigeerimine, selgroo kõverdumise ennetamine, lampjalgsuse profülaktika.

MASSAAŽ LASTELE VANUSES 9-12 KUUD

Kasutatakse kõiki massaaživõtteid. Peamised eesmärgid on saavutada liigutuste maksimaalne mitmekesisus, iseseisvuse arendamine ning sidemete tugevdamine. Pearõhk pannakse selja-, tuhara-, kõhu- ja alajäsemete lihaste tugevdamisele.

1-3 AASTASE TERVE LAPSE MASSAAŽ

Kuna laps selles vanuses palju liigub, tuleb suurt tähelepanu pöörata selja-, kõhu- ja jalalihastele, tugevdada sidemeid. Erilist tähelepanu pööratakse käelabale, kuna sõrmede peenmotoorika areng on otseselt seotud vaimse arenguga.
Massaaži organismile mõjumise mehhanismid:
massaaž kui mehaaniline ärritaja avaldab soodsat mõju kogu organismile, kuna lihastelt, kõõlustelt, sidekirmelt, liigestelt ja luuümbriselt jõuab kesknärvisüsteemi tugev propriotseptiivsete impulsside tulv;
regulaarne massaaž ergutab hüpofüüsi tootma kasvuhormoone;
regulaarne massaaž puhastab beebi nahka ja aitab eemaldada surnud naharakke, avab poore, soodustab jääkainete väljaviimist ning naharasu – ainukese määrdeaine, mis annab nahale elastsust ja vastupidavust ning suurendab tema vastupanuvõimet infektsioonidele – tootmist;
massaaž stimuleerib organismi tootma endorfiine – looduslikke valutunnet pärssivaid aineid. Üheaegselt vere kortisoolisisalduse (stressihormooni) vähendamisega tekitab massaaž kogu organismis üldise heaolutunde;
massaaž parandab vereringet, perifeersed kehaosad (kukal, peopesad, jalatallad) on vereringesüsteemi ebapiisava arengu tõttu sageli külmad, kuid pärast massaaži muutuvad jalad ja käed soojaks;
lastemassaaž soodustab lihaste lõtvumist ja liigeste paindlikumaks muutumist selles staadiumis, kui laps läheb sirgu, et omandada suurt hulka erinevaid liigutusi ja muutuda liikuvamaks;
lastemassaaž, võttes maha lihaspingeid, rahustab emotsioone ja soodustab mõnede sünnitraumade tagajärgede ja sünniga seotud rahutuse vähenemist, uue (elu)keskkonnaga harjumist ning rinnast võõrutamist;
massaaž stimuleerib uitnärvi, mille üks haru viib seedetraktini, kus ta soodustab selliste seedehormoonide nagu insuliin ja glükoos vabanemist;
massaaž ja liikumine kiirendavad lümfiringet, mis väljutab organismist jääkaineid, ning suurendavad vastupanuvõimet infektsioonidele;
massaaživõtted avaldavad närvisüsteemile erinevat mõju:
silitamine, õrn hõõrumine ja sirutused tugevdavad pidurdusprotsesse ning rahustavad närvisüsteemi, aga patsutamine ja näpistamine mõjuvad ergutavalt.

Massaaži näidustused:
1. kaasasündinud spastiline kõõrkaelsus
2. kaasasündinud puusanihestus, puusaliigese düsplaasia
3. kaasasündinud komppöid
4. nabasong
5. rahhiit
6. laste tserebraalparalüüs
7. skolioos
8. operatsioonieelne ja –järgne periood
9. kaasasündinud ja omandatud selgroo deformatsioonid
10. hüpotroofia, aneemia
11. vastsündinute kopsupõletik, bronhiaalastma
12. füüsilise arengu parandamine
13. asfüksia (kerge vorm)
14. kilpnäärmehaigused
15. krooniline bronhiit

Massaaži vastunäidustused:
1. ägedad febriilsed haigused
2. hüpotroofia raske vorm (atroofia)
3. mädased ja muud ägedad naha-, nahaaluskoe, lümfisõlmede, lihaste ja luude haigused (ekseem)
4. haigused, mis põhjustavad luude haprust ja valulikkust
5. rahhiit (ägenemise perioodil ning hüperesteesia tunnuste ilmnemise puhul)
6. mädane ja muu äge artriit, luu- ja liigesetuberkuloos
7. kaasasündinud südamehaigused, millega kaasneb väljendunud tsüanoos
8. hemofiilia, erinevad diateesi vormid, kalduvus verejooksude tekkimisele
9. äge neuriit
10. äge hepatiit
11. äge tuberkuloos
12. suur naba-, reie-, kubeme- või munandisong koos kõhuõõneelundite märkimisväärse väljasopistumisega või tõsise ohuga pitsumise tekkeks
13. närvisüsteemi märkimisväärsed häired

NB! Massaaži ja võimlemist ei tohiks viia läbi tühja kõhuga ega kohe pärast söömist, samuti vahetult enne ega pärast uinakut.

Tervetele beebidele tehakse valdavalt hügieenilist käsimassaaži. On toodud välja viis peamist võtet:
1. silitamine
2. hõõrumine
3. sirutused
4. vibreerivad võtted (stabiilne, labiilne, katkendlik, pidev)
5. liigeste painutused

Tänu organismi kõikide elundkondade mitmekülgsele mõjutamisele saavutatakse siseelundite tegevuse terviklikkus, harmooniline areng ja vastupanuvõime väliskeskkonna teguritele.
Massaažil on ka psühholoogiline mõju. Lapse puudutamine, sel hetkel, kui ta seda vajab, valu võtmine ning tema probleemile reageerimine kinnistab lapses püsiva teiste inimestega suhtlemise stereotüübi: osavõtlikkuse teise valu suhtes, kaastunde.